Vett on maakeral kokku ligi 1,4 miljardit kuupkilomeetrit. Selle moodustavad maailmameri, maismaa ja õhus sisalduv veeaur. Vesi võib muuta oma olekut vedelast tahkeks ja gaasiliseks. Ookeanides ja meredes, siseveekogudes ning maapõues on vesi harilikult vedelas olekus. Sama vesi, mis voolas ürgsetes jõgedes miljoneid aastaid tagasi, võib tänapäeval peituda Antarktise jääkilbis, liikuda maailmamere hoovuses või voolata kraanist. Üle 90% maailmamerest aurunud veest langeb sinna sademetena otse tagasi, moodustades nn väikese veeringe - ookean-atmosfäär-ookean.
Ligikaudu 97% maakera veest on soolastes ookeanides ja meredes. Magedat vett on alla 3%. Enamikku sellestki ei saa inimene kätte, sest see on polaaralade jääkilpides ja mägiliustikes või liigub põhjaveena sügavas maapõues.
Ligipääs veele ja elementaarsetele sanitaartingimustele on eestlaste jaoks täiesti loomulik, kuid tänapäeva maailmas on veel riike, kus puhas vesi on luksus ning kättesaadav vaid vähestele. Umbes 35% maailma rahvastikust puudub ligipääs elementaarsetele sanitaartingimustele ja 15% rahvastikust puudub ligipääs puhtale veele. Puhta vee ja sanitaartingimuste puudumine hävitab rohkem elusid kui üksi sõda või terroriakt. Indias, Hiinas ja Indoneesias sureb reostunud veest saadud kõhulahtisusse väga palju inimesi.
Ligikaudu 97% maakera veest on soolastes ookeanides ja meredes. Magedat vett on alla 3%. Enamikku sellestki ei saa inimene kätte, sest see on polaaralade jääkilpides ja mägiliustikes või liigub põhjaveena sügavas maapõues.
Ligipääs veele ja elementaarsetele sanitaartingimustele on eestlaste jaoks täiesti loomulik, kuid tänapäeva maailmas on veel riike, kus puhas vesi on luksus ning kättesaadav vaid vähestele. Umbes 35% maailma rahvastikust puudub ligipääs elementaarsetele sanitaartingimustele ja 15% rahvastikust puudub ligipääs puhtale veele. Puhta vee ja sanitaartingimuste puudumine hävitab rohkem elusid kui üksi sõda või terroriakt. Indias, Hiinas ja Indoneesias sureb reostunud veest saadud kõhulahtisusse väga palju inimesi.