Maailmameri koosneb ookeanidest ja meredest
Ligikaudu 71% Maa pinnast katab vesi. See on maailmameri, mille katkematul veeväljal võib sõita ümber maakera. Ainuüksi mööda maismaad ümber maakera rännata ei saa.
Kõige suuremad maailmamere osad on ookeanid. Nende looduslikeks piirideks on mandrite ja saarte rannikud. Lõunapoolkeral aga, kus maismaad on vähem ja ookeanide lõuna osad kokku puutuvad, on piirid tõmmatud kokkuleppeliselt piki kindlaid meridiaane ja paralleeli. Kuna mandrite piirjooned on väga käärulised, ulatuvad ookeanide äärealad sageli sügavale mandritesse. Need ookeanidest justkui eraldunud veteväljad on mere või lahed.
Ookeanide suuri lahti võib mõõtmetelt võrrelda meredega, nagu näiteks Mehhiko laht Atlandi ja Bengali laht India ookeanis.
Ookeane ja meresid või nende üksikuid osi ühendavad merekitsused - väinad.
Geograafilise asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks meredeks. Sisemeri (nt Must meri) on ümbritsetud maismaaga. Ookeani või naabermerega ühendavad seda üksnes kitsad väinad. Ääremeri (nt Kariibi meri) on vaid osaliselt maismaaga piiratud. Ookeanist või naabermerest eraldavad seda poolsaared või saarteahelikud. Saartevaheline meri (nt Sulu meri) on ookeani osa, mida ümbritsevad saarestikud.
Kõige suuremad maailmamere osad on ookeanid. Nende looduslikeks piirideks on mandrite ja saarte rannikud. Lõunapoolkeral aga, kus maismaad on vähem ja ookeanide lõuna osad kokku puutuvad, on piirid tõmmatud kokkuleppeliselt piki kindlaid meridiaane ja paralleeli. Kuna mandrite piirjooned on väga käärulised, ulatuvad ookeanide äärealad sageli sügavale mandritesse. Need ookeanidest justkui eraldunud veteväljad on mere või lahed.
Ookeanide suuri lahti võib mõõtmetelt võrrelda meredega, nagu näiteks Mehhiko laht Atlandi ja Bengali laht India ookeanis.
Ookeane ja meresid või nende üksikuid osi ühendavad merekitsused - väinad.
Geograafilise asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks meredeks. Sisemeri (nt Must meri) on ümbritsetud maismaaga. Ookeani või naabermerega ühendavad seda üksnes kitsad väinad. Ääremeri (nt Kariibi meri) on vaid osaliselt maismaaga piiratud. Ookeanist või naabermerest eraldavad seda poolsaared või saarteahelikud. Saartevaheline meri (nt Sulu meri) on ookeani osa, mida ümbritsevad saarestikud.
Miks on merevesi soolane?
Soolad kogunevad merevette peamiselt maismaalt.
Jõed kannavad kaasa aineid, mis on lahustunud nende pikal teekonnal kalda- ja põhjakivimeist.
Ekvaatori lähedal on aurumine mere pinnalt kõrge õhutemperatuuri tõttu suur ning vees sisalduvad soolad jäävad veekogu pindmisse kihti.
Jõed kannavad kaasa aineid, mis on lahustunud nende pikal teekonnal kalda- ja põhjakivimeist.
Ekvaatori lähedal on aurumine mere pinnalt kõrge õhutemperatuuri tõttu suur ning vees sisalduvad soolad jäävad veekogu pindmisse kihti.
Kuidas muutub merevee temperatuur?
Suvel, kui päike soojendab, võib merevee temperatuur madalates lahtedes tõusta kuni 30 kraadini.
Avamerel kihistub vesi soojuse järgi: pindmine kiht soojeneb rohkem kui sügavam.
Ekvaatorist eemal vee temperatuur langeb. Sügavamal veekihtides muutub vesi aina külmemaks ja tihedamaks ning seega ka raskemaks. Seetõttu püsib pealmistest kihtidest külmem vesi veekogu põhjas.
Avamerel kihistub vesi soojuse järgi: pindmine kiht soojeneb rohkem kui sügavam.
Ekvaatorist eemal vee temperatuur langeb. Sügavamal veekihtides muutub vesi aina külmemaks ja tihedamaks ning seega ka raskemaks. Seetõttu püsib pealmistest kihtidest külmem vesi veekogu põhjas.
Kuidas tekivad hoovused?
Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja kilomeetri laiused maailmamere hoovused. On aeglaselt ja kiiresti liikuvaid hoovuseid, kuid keskmiseks voolukiiruseks loetakse 1-2 km/h.
Kui kogu maakera pind oleks kaetud vaid veega, siis liiguksid suured veemassid vabalt ümber maakera. Tegelikult see looduses nii ei ole, sest mandrid jäävad hoovuste teele ette ja sunnivad neid suunda muutma. Takistust kohtamata tiirleb ümber Antarktise maakera suurim "ookeanijõgi" Läänetuulte hoovus, mis tekib püsivate läänetuulte tõttu,
Lõunapassaathoovused algavad Austraalia, Lõuna- Ameerika ja Aafrika läänerannikult ja viivad vett üle ookeani. Passaathoovuste poolt ära kantud vee asemele toovad vett ekvatoriaalsed vastuhoovused. Mussoontuuled, mis aastaaegade vaheldudes suunda muudavad, tekitavad India ookeani põhjaosas suunda muutvaid mussoonhoovusi. Väiksemaid hoovusi tekib ka meredes ja suuremates järvedes.
Kui kogu maakera pind oleks kaetud vaid veega, siis liiguksid suured veemassid vabalt ümber maakera. Tegelikult see looduses nii ei ole, sest mandrid jäävad hoovuste teele ette ja sunnivad neid suunda muutma. Takistust kohtamata tiirleb ümber Antarktise maakera suurim "ookeanijõgi" Läänetuulte hoovus, mis tekib püsivate läänetuulte tõttu,
Lõunapassaathoovused algavad Austraalia, Lõuna- Ameerika ja Aafrika läänerannikult ja viivad vett üle ookeani. Passaathoovuste poolt ära kantud vee asemele toovad vett ekvatoriaalsed vastuhoovused. Mussoontuuled, mis aastaaegade vaheldudes suunda muudavad, tekitavad India ookeani põhjaosas suunda muutvaid mussoonhoovusi. Väiksemaid hoovusi tekib ka meredes ja suuremates järvedes.