Inimesed kasutavad vett väga suures koguses ja õige mitmeks otstarbeks. Maailmas tervikuna tarbitakse kõige enam kergesti kättesaadavt pinnavett, s.o jõgede, järvede, kanalite ja veehoidlate magedat vett. Kaevudest ja puuraukudest saadav põhjavesi on tavaliselt puhtam, kuid sageli kallim.
Milleks vett kasutatakse?
Enamik tarbitavast põhjaveest ja ligikaudu kolmandik pinnaveest kuulub põldude, istanduste ja aedade kunstlikuks niisutamiseks. Maa kiiresti kasvav elanikkond vajab toitu. Paikades, kus on küll palju päikest ja toitainerikast mulda, puudub sageli vesi ja kunstlik niisutus on ainus võimalus toiduvilja saamiseks. Kuiva kliimaga piirkonnas peab vett varuma, et seda põllukultuuride kastmiseks jätkuks. Vihmavaesel perioodil kasutatakse kunstlikku niisutust ka muidu sademeterikastel aladel.
Tööstuseettevõtted kasutavad peamiselt pinnavett. Kõige enam kulub seda elektrienergia tootmiseks, selleks kasutatakse voolava vee energiat. Ka tuuma- ja soojuselektrijaamades ringleb roudes jahutusvesi. Palju vett vajab puidu- ja paberitööstus ning metallide tootmine. Maavarade kaevandamiseks rajatud maa-alustest kavanduskäikudest peab pidevalt vett maapinnale pumpama, et seal oleks üldse võimalik töötada ja maavaru kätte saada.
Vesi on aegade jooksul olnud tähtis veotee. Jõgesid, järvi ning kanaleid mööda veetakse kaupa ja reisijaid. Veetransport on sageli küll aeglane, kuid see-eest kõige odavam veondusliik. Merd mööda veetakse kütust, puitu, metalli ja palju muud kaupa ühelt mandrilit teisele
Tööstuseettevõtted kasutavad peamiselt pinnavett. Kõige enam kulub seda elektrienergia tootmiseks, selleks kasutatakse voolava vee energiat. Ka tuuma- ja soojuselektrijaamades ringleb roudes jahutusvesi. Palju vett vajab puidu- ja paberitööstus ning metallide tootmine. Maavarade kaevandamiseks rajatud maa-alustest kavanduskäikudest peab pidevalt vett maapinnale pumpama, et seal oleks üldse võimalik töötada ja maavaru kätte saada.
Vesi on aegade jooksul olnud tähtis veotee. Jõgesid, järvi ning kanaleid mööda veetakse kaupa ja reisijaid. Veetransport on sageli küll aeglane, kuid see-eest kõige odavam veondusliik. Merd mööda veetakse kütust, puitu, metalli ja palju muud kaupa ühelt mandrilit teisele
Mis saab kasutatud veest?
Umbes 90% tööstuses, teeninduses ja koduses majapidamises kasutatud veest läheb pärast tarbimist tagasi loodusesse. See on reovesi, mida peab enne selle loodusse tagasi laskmist puhastama. Pikka aega suutis loodus ise vett kahjulikest lisanditest puhastada. Eelmisel sajandil kasvas aga vee tarbimine linnades, tööstuses ja põllumajanduses nii palju, et loodus ei tule inimese reostatud vee puhastamisega enam toime. Seetõttu rajatakse puhastusjaamu, kus vähendatakse saasteaineid vees niisuguse tasemeni, millest alates looduslikud protsessid on võimelised ise edasi toimima.
Miks on vaja vett kaitsta?
Puhas mage vesi on hindamatu väärtusega loodusvara, milleta elu pole võimalik. Kuigi vett on maakeral palju, on suurem osa sellest raskesti kättesaadav. Seetõttu on ülimalt oluline säilitada ja kaitsta reostuse eest seda pisukest osa mageveevarudest, mida me kasutada saame. Vett tuleb kaitsta selleks, et säiliks vee-elustik, et oleks kohti, kus vee ääres puhata.
Mitmel pool maiilmas on loo dud veekaitsealasid: mereparke või siseveekogude kaitsealasid. Omalaadne põhjavee kaitseala loodi eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel Eestis Pandivere kõrgustikul. Seal kaitstakse ülimalt reostusohtlikku karstivett, millest saab alguse enamik Eesti suuremaid jõgesid.
Mitmel pool maiilmas on loo dud veekaitsealasid: mereparke või siseveekogude kaitsealasid. Omalaadne põhjavee kaitseala loodi eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel Eestis Pandivere kõrgustikul. Seal kaitstakse ülimalt reostusohtlikku karstivett, millest saab alguse enamik Eesti suuremaid jõgesid.