Kuidas tekib jõgi?
Sademevett püüavad puud ja põõsad ning osa veest aurustub maapinnale jõudmata. Osa sademetest imbub maasse ja annab lisa põhjaveele. Kui sajab palju ja kogu vesi ei jõua maasse imbuda, siis valgub see mööda ebatasast maapinda kõrgemalt madalamale. Kujuneb voolusäng - pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi. Nii saab alguse jõgi, mille sängist saab lähte lähedal vabalt üle astuda.
Veerohkena ja kuni 1,5 km laiusena, nagu nt Mississippi, suubuvad jõed kas ookeani, merre või mõnda suuremasse järve.
Veerohkena ja kuni 1,5 km laiusena, nagu nt Mississippi, suubuvad jõed kas ookeani, merre või mõnda suuremasse järve.
Mille poolest jõed erinevad?
Jõed erinevad üksteisest nii pikkuselt, veehulgalt kui ka voolukiiruselt. Voolukiirus näitab vee liikumise kiirust voolusängis ning sõltub maapinna kallakusest. Toitumise ja äravoolu iseärasustest sõltub jõe vooluhulk. Vooluhulgaks nimetatakse vee kogust kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget.
Milline on jõe teekond?
Jõgi võib alata allikast kõrgustiku nõlval või liustikust kõrgmäestikus, soost või järvest ning oma teekonnal võtab vastu lisajõgesid nii vasakult kui ka paremalt kaldalt. Ajapikku muutub ta üha laiemaks ja veerikkamaks.
Maapind pole kusagil ühtlaselt tasane ning jõe voolu suund ja kiirust sõltuvad languse suunast ja suurusest. Teele jäävatest mägedest läheb jõgi tavaliselt kaarega mööda, vahel aga kulutab endale tee otse läbi mägede.
Jõe org muutub vastavalt sellele, kui vastupidavatesse kivimitesse ja kui pika aja jooksul see kujunenud on.
Vanadel jõgedel võib selgesti eristada ülem-, kesk- ja alamjooksu lõike. Seda tehakse jõe langu alusel. Jõe lang on mingi jõelõigu kõrguste vahe, mida mõõdetakse sentimeetrites või meetrites.
Ülemjooksul on jõe vool kiire, vesi haarab kaasa kive ja veeretab neid mööda jõepõhja allapoole, lang ja voolukiirus on suured. Kui voolusängis on astang, kukub vesi vertikaalselt alla joana
Keskjooksul kasvab vee hulk sängis, kuid tasandikul muutub vool nii aeglaseks, et ei suuda kaasa anda muud kui vaid liiva- ja saviosakesi. Looge muutub ajapikku üha teravamaks ning ühel hetkel lõikab vool looke kaela läbi ning liigub otse edasi, jättes vana looke sodina maha.
Alamjooksu suudmealal voolab jõgi nii aeglaselt, et ka peeneteralised setted vajuvad põhja ja kuhjuvad. Pika aja jooksul koguneb sedavõrd palju setteid, et jõgi ei suuda enam mereni pääseda. Otsides lihtsamat vooluteed, hargneb jõgi üksikuteks väiksemateks harujõgedeks, mis lehvikuna üksteisest eraldi merre suubuvad, ning kujuneb delta.
Maapind pole kusagil ühtlaselt tasane ning jõe voolu suund ja kiirust sõltuvad languse suunast ja suurusest. Teele jäävatest mägedest läheb jõgi tavaliselt kaarega mööda, vahel aga kulutab endale tee otse läbi mägede.
Jõe org muutub vastavalt sellele, kui vastupidavatesse kivimitesse ja kui pika aja jooksul see kujunenud on.
Vanadel jõgedel võib selgesti eristada ülem-, kesk- ja alamjooksu lõike. Seda tehakse jõe langu alusel. Jõe lang on mingi jõelõigu kõrguste vahe, mida mõõdetakse sentimeetrites või meetrites.
Ülemjooksul on jõe vool kiire, vesi haarab kaasa kive ja veeretab neid mööda jõepõhja allapoole, lang ja voolukiirus on suured. Kui voolusängis on astang, kukub vesi vertikaalselt alla joana
Keskjooksul kasvab vee hulk sängis, kuid tasandikul muutub vool nii aeglaseks, et ei suuda kaasa anda muud kui vaid liiva- ja saviosakesi. Looge muutub ajapikku üha teravamaks ning ühel hetkel lõikab vool looke kaela läbi ning liigub otse edasi, jättes vana looke sodina maha.
Alamjooksu suudmealal voolab jõgi nii aeglaselt, et ka peeneteralised setted vajuvad põhja ja kuhjuvad. Pika aja jooksul koguneb sedavõrd palju setteid, et jõgi ei suuda enam mereni pääseda. Otsides lihtsamat vooluteed, hargneb jõgi üksikuteks väiksemateks harujõgedeks, mis lehvikuna üksteisest eraldi merre suubuvad, ning kujuneb delta.
Mõisted
Voolukiirus - jõe voolukiirus on jõe veekihi liikumise kiirus, mis sõltub jõe langust, mõõtühik peamiselt m/s.
Lang - on kahe maa- või veepinnapunkti kõrgusvahe ja nende punktide vahelise kauguse suhe.
Lang - on kahe maa- või veepinnapunkti kõrgusvahe ja nende punktide vahelise kauguse suhe.
Kasutatud kirjandus
- Õpik
http://et.wikipedia.org/wiki/lang
http://et.wikipedia.org/wiki/lang