Millised on jõeorud?
Pika aja jooksul kujundab vooluvesi maapinda oru, mille kuju muutub vastavalt sellele, kui vastupidavatesse kivimitesse ning kui pika aja jooksul see tekkinud on.
Sälkorg tekib juhul, kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab edasi kanda isegi suuri kivimürakaid. Tekib V-kujulise ristlõikega org ehk sälkorg.
Kanjonorg kujuneb seal, kus mägijõgi on voolanud kaua ja suure kiirusega kergesti kuluvatel kivimitel. Kanjonorul on harilikult veerude alumised osad püstloodsed, ülemised pisut laugemad. Kui oru veerud on pervelt jalamini püstloodsed, on tegemist kuristikoruga.
Lammorg tekib, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Lammorgudes on eristatavad jõesäng, seda ääristavad kaldavallid, lai ja tasane lamm, kus on sageli arukalt soote ehk vanajõgesid, ning lõpuks terassidega oruveerud.
Sälkorg tekib juhul, kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab edasi kanda isegi suuri kivimürakaid. Tekib V-kujulise ristlõikega org ehk sälkorg.
Kanjonorg kujuneb seal, kus mägijõgi on voolanud kaua ja suure kiirusega kergesti kuluvatel kivimitel. Kanjonorul on harilikult veerude alumised osad püstloodsed, ülemised pisut laugemad. Kui oru veerud on pervelt jalamini püstloodsed, on tegemist kuristikoruga.
Lammorg tekib, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Lammorgudes on eristatavad jõesäng, seda ääristavad kaldavallid, lai ja tasane lamm, kus on sageli arukalt soote ehk vanajõgesid, ning lõpuks terassidega oruveerud.
Miks hakkavad jõed looklema?
Laia ja tasase lammiga lammorg kujuneb pika aja jooksul tingimustes, kus voolavat vett on palju, ent voolukiirus väikese langu tõttu aeglane. Tulemuseks on see, et jõe põhjaerosiooni asemel saavutab ülekaalu küljeerosioon.
Kuna voolusängi küljed ei ole ühesuguse kulumiskindlusega, hakkab jõgi enam uuristama nõrgema vastupanuga kallast, mille tagajärjel hakkab jõgi looklema. See kallas, kuhu vesi hoogsalt peale valgub, muutub põrkeveeruks ning sealt kulutatakse setteid. Samal ajal muutub vastaskallas liugveeruks, kuhu setteid kuhjatakse. Mida enam protsess kestab, seda järsumaks looked muutuvad. See on süvenev protsess, mis lõpeb sellega, et ühel hetkel murrab vooluvesi läbi õige kitsaks jäänud looke kaela ja voolab otse edasi.
Tagajärjeks on peavoolust kõrvale jääv ning hääbuv ja kinnikasvav endine jõelooge, millest nüüd on saanud vanajõgi ehk soot.
Kuna voolusängi küljed ei ole ühesuguse kulumiskindlusega, hakkab jõgi enam uuristama nõrgema vastupanuga kallast, mille tagajärjel hakkab jõgi looklema. See kallas, kuhu vesi hoogsalt peale valgub, muutub põrkeveeruks ning sealt kulutatakse setteid. Samal ajal muutub vastaskallas liugveeruks, kuhu setteid kuhjatakse. Mida enam protsess kestab, seda järsumaks looked muutuvad. See on süvenev protsess, mis lõpeb sellega, et ühel hetkel murrab vooluvesi läbi õige kitsaks jäänud looke kaela ja voolab otse edasi.
Tagajärjeks on peavoolust kõrvale jääv ning hääbuv ja kinnikasvav endine jõelooge, millest nüüd on saanud vanajõgi ehk soot.