Miks järved üksteisest erinevad?
Järv on veekogu, mille vesi on kogunenud maapinna nõkku. Jõed ja ojad, mis suubuvad järve, voolavad tavaliselt sealt ka välja. Nii tekivad niiske kliimaga aladele läbivoolujärved, mis on iseloomulikud näiteks Soomele ja Skandinaavaia maadele ja ka Eestile.
Üksnes sissevooluga ehk umbjärved on iseloomulikud kuiva kliimaga aladele. Nende vesi on tavaliselt soolane.
Paljudest soolajärvedest toodetakse tavalist lauasoola. Kuivanud järvedest on kohtati järele jäänud väga sileda pinnaga soolatasandikud.
Niisketel aladel on järved aasta ringi veerikkad, nad ühtlustavad jõgede äravoolu ja aitavad suurvee ajal üleujutusi vähendada.
Üksnes sissevooluga ehk umbjärved on iseloomulikud kuiva kliimaga aladele. Nende vesi on tavaliselt soolane.
Paljudest soolajärvedest toodetakse tavalist lauasoola. Kuivanud järvedest on kohtati järele jäänud väga sileda pinnaga soolatasandikud.
Niisketel aladel on järved aasta ringi veerikkad, nad ühtlustavad jõgede äravoolu ja aitavad suurvee ajal üleujutusi vähendada.
Kuidas järved tekivad?
Väga palju järvi on tekkinud maakoore kõikuvliikumise, kurrutuste ja murrangute tagajärjel. Kõikidel mandritel leidub väikseid, kuid sügavaid vulkaanilise tekkega järvenõgusid.
Kõige sügavamad järved on tekkinud murranguvööndite alangute kohal, kus maakooreplokk on mööda murrangulõhesid allapole laskunud. Seal asubki enamik maailma suuremaid järvi. Maailma sügavaim järv on Baikal Aasias.
Peale looduslikult tekkinud jõgede ja järvede on maailmas ka palju inimese loodud tehisveekogusid: kraave, kanaleid , tiike ja veehoidlaid.
Veehoidlate rajamiseks paisutatakse tavaliselt jõgi üles. Kujuneb paisjärv, mis erineb looduslikust järvest oma pika ja kitsa kuju poolest. Veehoidlate vett kasutatakse nii elektrienergia tootmiseks, põldude niisutamiseks, üleujutuste vee reguleerimiseks kui ka pajuks muuks. Kraavid ja kanalid rajatakse harilikult märgade maade kuivendamiseks või siis kuivade alade niisutamiseks. Palju on kanaleid rajatud jõgede ühendamisseks, looklevate jõgede õgvendamiseks ja laevateede süvendamiseks.
Kõige sügavamad järved on tekkinud murranguvööndite alangute kohal, kus maakooreplokk on mööda murrangulõhesid allapole laskunud. Seal asubki enamik maailma suuremaid järvi. Maailma sügavaim järv on Baikal Aasias.
Peale looduslikult tekkinud jõgede ja järvede on maailmas ka palju inimese loodud tehisveekogusid: kraave, kanaleid , tiike ja veehoidlaid.
Veehoidlate rajamiseks paisutatakse tavaliselt jõgi üles. Kujuneb paisjärv, mis erineb looduslikust järvest oma pika ja kitsa kuju poolest. Veehoidlate vett kasutatakse nii elektrienergia tootmiseks, põldude niisutamiseks, üleujutuste vee reguleerimiseks kui ka pajuks muuks. Kraavid ja kanalid rajatakse harilikult märgade maade kuivendamiseks või siis kuivade alade niisutamiseks. Palju on kanaleid rajatud jõgede ühendamisseks, looklevate jõgede õgvendamiseks ja laevateede süvendamiseks.
Mõisted
soolajärv - soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega